• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 14.12.14, 08:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Paks olemine olgu kallis lõbu

Riideid peaks hakkama müüma kaaluhinnaga, sest muidu teevad väiksemate suuruste kandjad odavamaks ka suuremat mõõtu rõivad, teeb ettepaneku ajakirjanik Rivo Sarapik.
Äripäeva toimetaja Rivo Sarapik.
  • Äripäeva toimetaja Rivo Sarapik. Foto: Andras Kralla
Poes seisavad riiulil näiteks T-särgid ning suurus S võtab letil vähem pinda kui selle kõrval laiutav XL, samas maksavad need ühepalju. Kingariiuli juures on sama vastuoluline häda – libistad jalga suuruse 36 või 46, eurosid käi välja võrdselt.
Selline ühtlustatud hind on ühelt poolt karjuv ebavõrdsus ning teisalt poodide kasutamata võimalus turunduses. Ka lihtsama särgi puhul kulub lahmakama XL jaoks kolmandiku kuni poole võrra rohkem materjali kui suurusele S. Samuti nõuab esimene enam pakendit, kaalub rohkem (ehk selle transport ja käitlemine on kallim), vajab rohkem lao- ja riiulipinda. Nii teeb väiksem äärmus taskukohasemaks suuremate suurused, väiksemat riideeset müüakse kallimalt ja suurt odavamalt kui on selle loomiseks tehtud kulutused. Ebaõiglane.
Suure rõivatööstust uuriva firma O´Rourke Group Partners andmeil moodustab Aasias toodetud T-särgi hinnast materjal umbes veerandi. Lisades sinna juurde tootmise, transpordi ja kindlustuse, lööme kokku 40% letihinnast. Ülejäänut kontrollivad kauplused oma marginaaliga ehk poe käes on lõpphinna kujundamisel jäme ots.
Käimas on õiglase kaubanduse kampaania ning vastutustundlikku käitumist otsitakse ja hinnatakse järjest enam. Seda saakski jaeäri oma turunduses hästi ära kasutada. Selle asemel, et järgmise ja tarbijad tüdimuseni ära väntsutanud sooduskampaania, -päevade või -ralliga välja tulla, võiks näiteks riideid-jalatseid õiglase hinnaga müüma hakata – väiksemad odavamad, suuremad kallimad.
Lisaks siinsetele ostjatele pälviks see tähelepanu Eestist väljaspool – see oleks midagi enneolematut. Samuti aitab see ostjaid harida ja nende käitumist kujundada, juurdunud arusaamu nihutada. Teadlik ja rahulolev tarbija on aga alati parem kui rumal, sest oskab tahta ja nõuda paremat ehk kallimat kaupa ning on nõus väärilise eest ka vääriliselt välja käima.
Samuti võiks selliselt toimimisel olla mõju inimeste tervisele. Tervishoidu koormav ülekaalulisus, eriti inimese enda valikutest ja elustiilist tingitud, peaks olema kallis lõbu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 13:51
Sileni vaikuseruumid liiguvad taastuvenergia abil nullheite suunas
Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele